Mis on laenuleping?

Vaata, mis on laenuleping, milleks seda vaja on ning kuidas seda koostada

Mis on laenuleping?


Sõlmides laenulepingu kahe osapoole vahel, on üks isik (laenuandja) kohustatud andma laenulepingu teisele osapoolele (laenusaaja) asendatava asja või rahasumma (laen), laenuvõtja aga kohustub tagasi maksma sama summa raha või tagastama samasugust liiki asendatava asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396).

mis on laenuleping, laenulepingu näidis

Levinuim laenulepingutest ongi seotud raha laenamisega. Kui aga laenulepingu objektiks on näiteks väärtpaberid, on tegu muud liiki lepinguobjektiga.

Laenulepingu vorm

Laenulepingu vorm on üldjuhul väga lihtne ja ei ole otseselt seadusega sätestatud. Soovitatav on siiski laenuleping hilisemate segaduste vältimiseks sõlmida kas e-maili teel, kinnitades lepinguvorm digiallkirjaga või allkirjastades lepingueksemplarid käsitsi.

Intress ja viivis laenulepingus

Laenulepingus fikseeritakse raha kastutamise aja eest tasu ehk intress. Intressi suurus ja periood võiksid lepingus määratletud olla, näiteks 2% kuus, 10% kuus või muu. Lepingusse tuleb kirja panna ka intressi maksmise tingimused. Näiteks võib intressi tasuda igakuiselt, kord aastas või hetkel, kui tasute laenu põhisumma tagasimakse.

Laenamise korral on laenuandjal vahel õigus nõuda viivist. Seda siis, kui lepingus kokkulepitud laenuperiood on möödunud ja laenusaaja ei ole mingil põhjusel laenu põhisummat tagasi maksnud. Hoolimata sellest, kas viivis tasumise nõue on lepingus fikseeritud, tekib laenuandjal seadusjärgse viivise nõudeõigus võlaõigusseadus (VÕS) § 113 alusel. Seadusjärgne viivis on seotud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimase intressimääraga ja selle fikseerib Eesti Pank kord poolaastas.

Üldjuhul soovitatakse laenulepingus viivise määr eelnevalt sätestada nagu ka intress. Laenupraktikas on levinud viivis 0,1–0,2% päevas, mis teeb vastavalt 36–73% aastas. Viivise määramise idee seisneb selles, et distsiplineerida laenusaajat õigeaegselt laenu tagasi maksma.

Laenulepingu periood

Laenusaaja laenab laenuandjalt raha, et see tagasi maksta teatud kokku lepitud ajavahemiku jooksul. Nii ongi tähtis sätestada laenu tähtaeg ja laenumaksete tagastamise ajakava lepingus.

Siin on kaks peamist varianti: igakuine võrdsetes osades tagasimakse (nö. annuiteetlaen) ja fikseeritud summa laenuperioodi lõpus (nö bullet laen).

Lisaks sellele on kolmas moodus, kus on kombineeritud eelnevad kaks. Selleks on laenuleping, kus tasutakse igakuiseid osamakseid ja nendest osamaksetest suurem summa tagastatakse laenulepingu perioodi lõpus.

Lisaks perioodiga määratud laenulepingule on olemas ka tähtajat laenuleping. Sellisel juhul on vastavalt VÕS § 398 lg. 1 järgi õigus mõlemal osapoolel leping üles öelda teatades sellest vähemalt 2 kalendrikuud ette. Alati on võimalik sõlmida kokkulepe ka muu etteteatamise ajaperioodi peale.

Laenulepingu tagatis

Sageli kasutatakse laenuandja kaitseks täiendava tagatise sissetoomist laenulepingusse. Selleks võib olla mõni panditud objekt, nagu auto, hinnalisem tehnikatoode, elamumaa või kinnisvarale hüpoteegi seadmine.

Äriühingu puhul laenusaajana, võib kõne alla tulla juhatuse liikme käendus. Siis on laenuandja kaitstud juhatuse liikme vastutusega, kus ta oma isikliku varaga vastutab laenulepingu täitmise eest.

Eraisikule võib laenuks käenduse anda mõni tuttav, sõber või hoopis perekonnaliige.

Laenulepingu lõpetamine rikkumise tõttu

Järgnevalt on loetletud olukorrad, mil laenuandja võib laenulepingu tühistada ja nõuda laenu kohest tagastamist:

1. lanusaaja on enam kui kahe osa tagastamisega viivituses või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud, kui on kokku lepitud laenu tagastamine osade kaupa igakuiselt

2. laenusaaja ei maksa intressi;

3. laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes kokku lepitud sihtostarbel.

Eeltoodud laenulepingu erakorralise ülesütlemise alused tulenevad seadusest, VÕS § 399. Lisaks seadusega ette nähtud korrale võivad lepingupooled lepingus kokku leppida ka täiendavates tingimustes. Juhul kui neid rikutakse, on laenuandjal õigus laenuleping ennetähtaegselt lõpetada.

Kui peaks juhtuma, et laenusaaja majanduslik seis on halvenenud ja laenu tagastamine seisab kahtluse all või kui laenulepingus on laenusaaja poolt esitatud tahtlikult valeandmeid, võib laenuandja lepingu katkestada ka enne laenu üleandmist.

Loe lähemalt kodulehelt laenuleping, kust leiate laialdast informatsiooni ning laenulepingu näidis allalaadimiseks.

Taotle soodsatel tingimustel väikelaenu

Vaata Raha24.ee pakkumist nende kodulehelt, kus pakutakse laenu al. 2.9% intressiga aastas

Vaata kokkuvõtteid laenudest

Ärge unustage vaadata ka meie teisi postitusi teemal laenud!

Kiirlaenud

Vaadake parimaid kiirlaenude pakkumisi

Laenud

Vaadake milliseid laene Eestis pakutakse

Laenuleping

Vaadake mis on laenuleping ning kuidas seda koostada